Üritan silmad kõvasti kinni pigistada ja kõrvad ka, et mitte kuulda öise kuurortlinna pidutsejate häälitsemist ega kõrvalmaja lokaali lauliku "Hotel California" katkeid vaheldumisi "improviseeritud" kitarrisoolodega. Turistid pidutsevad, alati lärmates. Kesköö paiku soovin, et üleeile-öine torm oleks tagasi ja lainete müha summutaks kunstlikult tekitatud helid (kuigi siis tundus, et lainete mürin on peaaegu toas) ja tugev tuul puhuks tänavahääled teise suunda nagu paberist volditud linnu. Lõpuks ma vist suutsin siiski kõrvad kinni pigistada, sest hommikul äratas mind juba "armsakssaanud" prügiauto klaaspudelimäng. Kell 06.45, iga jumala päev peatub põgusaks, kuid valjuhäälseks hetkeks prügiauto ja kallab endale suure konteineritäie pudeleid sisse, muidugi kildudeks. See on kõige õõvastavam heli hommikusele unisele peale, mida ma tean. Teen silmad poollahti ja ütlen hommikutere minu ärkamist oodanud kahele naeratavale rohesilmale. See on ilusaim hetk hommikutes. Tänases hommikus oli meil veel 1 külaline. Aknast piilus sisse täiskuu (tegelikult on täiskuu valgus nii tugev, et see on pigem otse jõllitamine kui piilumine). Jõuan veel mõelda, et huvitav, kuidas mõjub täiskuuvalguses magamine psüühilisele tervisele (olen kuulnud igasuguseid kummitus- ja unes kõndimise jutte) ja just siis katkestavad mu mõttelõnga tänavapuhastusmasinad, kell 06.58. Meie maja ümbrus on kas väga must või on nad selle piirkonna absoluutse puhtuse oma südameasjaks võtnud. Igal nädalapäeval, s.h ka nädalavahetustel (NB! ikka samal kellaajal), tiirutavad nad korralikult ümber maja, mitu korda edasi-tagasi.
Hea meel on, et algab taas tavalise vahemerise taevaga päev. Taevas muutub järjest sinisemaks, mis on kindel märk sellest, et päike tõuseb ja särab taas. Tõdeme, et õnneks on linnahelinais hommikuid meile selleks korraks jäänud veel vaid 3. Oleme rahulikult rahul, et saame tagasi mägede rüppe lambakellade kolksude ja öötsikaadide hellade vilistav-viiuldamiste vahele :)
Palju õnne, kullake! :)
Powered by LyMM
Posts
