Kadril varbad külmetavad

Mäletan oma ajaarvamise algusest siiani kahte korda, kui talv varem kui moraalselt lubatud kohale sadas. Üks kord oli ammu lapsepõlves, kui kadrilaupäeval (täna, ei tea kui kakskümmend mitu aastat tagasi) sai ületeenaabritüdrukuga tõukekelkudega mööda külavaheteed kiirusrekordeid tehtud ja kadrisante taga aetud. Nii igaks juhuks, põnevusest. Teine kord oli alles mõned aastad tagasi, mil tali juba septembri lõpus maad puudutas. Ja enamvähem siis sinna jäigi. Kole pikk sai siis see külmunud, kampsunikrae kurguni olek. Seekordne põhjalik eestimaine talve algus oli tõeliselt muljetavaldav. Ja muidugi ootamatu. Talv kohe tuleb alati ootamatult, kuigi kõik nagu teda ootavad.

Meieni on jõudnud vaid positiivseid ja ülivõrdes elamusi möödunud nädalavahetuse ekstreem-romantilisest lumetormist. Ilm pole ju eriti krõpskülm ka. Ainult see silmad-nina-suu lund täis olemine on vist pisut külm ja jäine. Murueide juukseid olevat ka eile pealinnas jagatud - selliseid lumiseid ja pikki. Elame teile kaasa :)

Meiegi saime eile hommikul pisut lund. See oli küll Rootsi oma ja televiisorist, aga täitsa talve ja külma tunne tuli neid valgeid puid ja suusaradu vaadates peale. Talvisesse metsa võiks minna küll, aga sinna peaksin ma üksi minema, sest Meelis ei ihka ikka veel lumekriuksu saapa alla. Mul ei oleks küll mitte midagi lumise metsa ega suusatamise vastu. Lume värsket lõhna hingaks paar kopsutäit küll. Aga korraks, ainult korraks. Ning sellist vaikust, nagu lume all olevas metsas, pole mitte kuskilt mujalt leida. Ja siis vaatasin ma aknast välja ning igirohelised kaktused ja palmid tõid mind taas malbesse Mallorcatalve tagasi.

See on lumevaikus.

Aga tegelikult me vist haistsime tänahommikuses tormiõhus pisut seda põhjamaist lumelõhna, sest teie poolt tulema hakanud ja Saksamaa ka lumetormiga vallutanud õhumassid jõudsid vist nüüd meieni. Küll lumeta, aga jahedad ja tugevad. Päris ehtsa lume piir ei ole meist enam üldse kaugel ning nädala pärast ennustatakse siia saarelegi jubekülma ilma. Päevaks vaid 8 kraadi. Natuke ma juba kardan. Päriselt. Tegelikult ei ole siin naerda midagi, sest meie kehad on sooja kliimaga nii harjunud ning üliniiske +8C on ikka megakülm. Ning lõunapoolsetel laiuskraadidel elades on külmataju hoopis teine kui põhjapool olles. Kui me praegu Eestisse satuks, siis oleksime me ilmselges väljasuremisohus. Aga me jääme ellu, sest sel talvel me ilmselt sinnakanti ei satu. Hea ja halb ühekorraga.

Kaamoselaadne olek hakkab meilgi maad võtma ning kohalike Kadride varbadki külmetama, sest enamik Mallorca-Kadrisid elavad kivipõrandatega ja kütteta majades, kellel pole Eestis vanaemasid, kes villaseid sokke kooks ja ”soojale maale” saadaks. Aga hingest hoiavad kaamose eemal juba tänavate kohale installeeritud jõulukaunistused (NB! Jõulude fännid - esimene advent on juba sel nädalavahetusel) ning teadmine, et juba 2 kuu pärast hakkavad meil mandlid õitsema ...

Toredat lumes sumpamist!
LyMMM

Miljon pimeduses inimest.

Mallorca Daily Bulletin eestikeelne spetsiaalväaljaanne.
Uudseid kodukuningriigist vahendab erikorrespondent Meelis.

ÕUDUS MALLORCAL

Miljon inimest jäi pimedusse peale Alcudia elektrijaamas tekkinud topeltviga.

Suur osa Baleaari saarestikust jäi eile tundideks elektrita peale seda, kui välk oli tabanud regiooni peamist elektrijaama Alcudias.

Regiooni haaras kaos kui Mallorcal ja Menorcal kadus elekter eile kell.12.06 ning ligikaudu miljon inimest jäid ilma elektritoiteta.

Seiskusid liftid, valgusfoorid lakkasid töötamast ning tuhanded inimesed jäid lõksu arvukatesse maaalustesse parklatesse, kuna parklate väravad ei avanenud enam. Kraanidest ei tulnud vett, telekommunikatsiooni seadmed lakkasid töötamast ning tuhanded inimesed leidsid ennast pimedaksjäänud kaubanduskeskustest. Registreeriti mitmeid liiklusõnnetusi, kuna autojuhtide ootamatuks üllatuseks lakkasid töötamast valgusfoorid.

Calvia maakonna valitsuse välismaalaste osakonna töötajad ning telefoniliinid olid ülekoormatud arvukatest ning meeleheitlikest residentide kõnedest, kes üritasid hirmunult aru saada, millal taastatakse elektrivarustus.

Christine Thirwell Santa Ponsast oli väga vihane, kuna elektrikatkestuse likvideerimine võttis nii kaua aega. ”Ma olen siin elanud 21 aastat ning midagi sellist ei ole kunagi juhtunud. Mallorca ei ole Kolmanda Maailmajao riik – kohalikud võimud oleksid pidanud probleemi lahendama palju kiiremini. Päevad, mil oli tore baarilaua taga istuda või enda korteris küünlavalgel istuda, on ammu möödas. Kui Mallorca tahab olla soositud sihtkoht äri-,spordi,- ning kultuuriüritustele, siis olenemata põhjusest ei peaks ta olema tundideks ilma elektrita”, ütles ta.

Mallorca lennujaam, haiglad, metroo ning mõned kaubanduskeskused jätkasid elktrikatkestuse ajal häireteta tööd, kuna neil olid kasutada alternatiivsed jõuallikad elektrienergia tootmiseks.

Baleaaride regiooni poliitikud nõuavad seletusi, miks GESA (a la Eesti Energia tüüpi, monopoolses seisundis, tarbijast mittehuvituv riigile kuuluv koloss. Toim.) varusüsteemid elektrienergia tagamiseks ei käivitunud. Baleaaride peaminister kutsus kõiki üles GESA vastastele sanktsioonidele ning saarestiku siseminister Maria Angeles Lecinena nõudis täpseid põhjuseid, miks varusüsteem ei hakanud tööle Alcudias asuvas elektrijaamas EsMuretar peale eile kell 12.06 toimunud voolukatkestust.

Kokku olid erinevad piirkonnad ilma elektrivarustuseta ligi 6 tundi.

Tegemist ei ole ulmelise proosaga, vaid minu vabakäelise refereeringuga eilsest ajalehest. Meil tõepoolest kadus tervelt saarelt umbes 4 tunniks elekter, tekitades elanikes kõhedust ning mõnedes nõrgema närvikavaga kaaskodanikes paanikat.

Ilmselt on see esimene ja viimane eesikeelne artiklijupp ajaloos, mis refereerib Grupo Serrale kuuluvat ning kohalike poliitikute kontolli all oleva inglisekeelse päevalehe Mallorca Daily Bulletini veerge. A see selleks – poliitikute ja riigikorra üle pole mõtet viriseda – valijate arvamusi niikuinii arvesse ei võeta ning ka valitusused ning arvukad ministeeriumid ei saa muuta oluliselt siseriiklikku situatsiooni, kuna on liialt mõjutatud piiritagusest kapitalist ning selle omaniku tahetest. Isegi, kui leiduks korrumpeerumata riigiametnikke, kes tõsimeeli usuvad, et nende tegevusest miskit lihtsale linnakodanikule kasu on.

Niisiis – tagasi selle õnnetu elektrikatkestuse juurde. Peab tunnistama, et asi oli siiski üsna tõsine. Ja seda mitte niivõrd asja enda pärast, vaid hullemini lõikas teadmatus, mis oli tingitud kommunikatiooni puudumisest (raadiod ja telekad ju ka ei töötanud). Õnneks töötasid mobiilioperaatorite sidevõrgud ning päris teabepimeduses ei pidanud kobama. Korraks leidsin ennast mõttelt, et mis siis saab, kui mobiilside ka maha kukub (eelmise aasta orkaantormi ajal see nii juhtus)?

Õnneks side toimis ning kinnitus pereliikmete ja sõprade turvalisuse kohta rahustasid olukorda. Vahtisin täiesti nõutult tumma suurt telekasuurust monitori oma kontorilaual ning pidasin aru, mida oma eluga siis nüüd peale hakata. Kabineti koristamine tundus hea mõte olevat ning kõigest 15 minutiga olid ebavajalikud paberid leidnud oma loomuliku otsa. Jälle nõutus. Teeks koosoleku? käis korraks peast läbi. Selle asemel läksin hoopis jalutama, et oma silmaga näha, mis pealinna tänavatel toimub. Kõik käitusid rahulikult, poolits oli tänavatel liiklust reguleerimas, kohvikud ebaharilikult rõõmsalt sädistavat rahvast täis. Kuna oli parasjagu lõunaaeg, siis kassarekordeid lõid söögikohad, milledes sai toitu valmistada gaasipliitidel. Ka päike oli selleks ajaks välja tulnud ning tagasiteel kontorisse tänaval kohatud tuttavatega lobisemine viis elektri mitteolemasolu sootuks meelest. Õhtupoolikult elektrivarustus taastus ning ilma suuremate viperusteta läks kõik vana rada mööda edasi.

Olen vahete-vahel ennast leidnud mõttelt, et mis juhtub siis, kui maailmast kaob internetiühendus. Missuguseid drastilisi tagajärgi toob endaga kaasa meid märkamatuks jäävalt ümbritsevate ajakriitiliste süsteemide kollaps ja kuidas suur osa inimkonnast on suuteline peale always-online harjumust eluga hakkama saama.

Elektri puudumisele pole ma mõelnud. Selle tähandusest arusaamiseks peaks vist minema aborigeenide juurde ellujäämiskursustele või siis liituma mõneks jaks pügmeedega.

Kedagi, kes tahaks selles eksperimendis kaasa lüüa??

Elektrit igapäevaellu ja suhetesse,

Melekter

Head Eesti Asjad

Üldiselt ei saa me hinnataseme üle Mallorcal eriti nuriseda. Relatiivne elatustase on kahtlemata parem kui Eestis. Joriseda võib mõningate kohalike teenuste üle, kuid seda peamiselt hinna ning ajakulu suhte koha pealt. Sellist nürimeelset hinnatõusu kui Eestis viimase pooleteise aastaga on toimunud, meie pole pidanud läbi elama. Kohati isegi tundub, et osad eluks vajalikud kaubad on odavamad kui Maarjamaal. Näituseks kütuse hind. Keskmine nädala ostukorv kahele jääb toidupoes tavaliselt kusagile 80 eur-i kanti (sisaldab mõningaid esmatarbekaupu ning nädalast veinivaru, muig), mis polegi hull, isegi Eestiga võrreldes mitte. Ainuke suurem viga on E-tähega koostisosade kahtlaselt suur kontsentratsioon söödavas-joodavas.

Muidugi on kohalik hinnatase otsevõrdlemisel kõrgem kui Eestis, aga elatustaseme suhtelises võrdluses ikkagi mõistlik.
Kuid.
On midagi, mida siit ei leia isegi juhul, kui oled paugupealt nõus välja käima kogu arveloleva rahanatukese:

Mulgi Kapsas.
Saku Õlu.
Sprotid.
Suitsuvorst.
Eestikeelne ajakiri ”Peod ja Pulmad”
Naturaalsed Eesti metsas kasvanud jõhvikad ja pohlad.
Metsmaasikamooooooooos.

Tänane postimees tõi meieni just need eelnimetatud Head Eesti Asjad. Seekord oli pakkimisega vaeva näinud Ly ema Vaike. Viimasel ajal ei tule Eestist häid asju üldse (vähemalt avalikku meediavoogu jälgides tekib tunne, et asjad on ikka väga Sirtsu Soos) - meil pole ammu külalisi käinud (viimati agostos), me pole ammu pakke saanud (viimati vist abrilis) ja viimane hea uudis Eestist oli ka kusagil suve keskel (päike pidi paistma, muig).

Suitsuvorst ja sprotid leiavad oma otsa homme hommikul, Saku Õllest juba suu seks ning kapsas podiseb headkuulutavalt. Jõhvikad on leidnud praeguseks juba uue asukoga Ly sees. Salamisi pean tunnistama, et Saku Õlle maitse oli mul juba ununenud. Kurb. Veel kurvem olin ma selle üle, et see oi niiipaganahea. Ma kujutan ette, missuguseid jõupingutusi tegi Ly isa Arvo, et seda poolt liitrit paki sisse suruda J

Kiit.

Igatahes üks asi on selgemast selgem – pikemat aega harjumuspärasest tarbimiskeskkonnast eemalviibimine mõjub viljastavalt ning silmaringi laiendavalt, kuid on siiski mõned harjumuspärased tooted, milleta on elu kurb.

Inimene harjub küll kõigega, kuid Eestimaiste toodete riiuli puudumine kohalikes supermarketites ajab kohati närvi. Palun, kas keegi võtaks midagi ette?


Tervitusi Palmisaarelt,

Meelis
Kah Üks Hea Eesti Asi

9 ja pool

Meelis : “Kas teil vahest keeled segamini ei lähe?”
Andrus: ”Muidugi lähevad. Näiteks: kui ma pean vene keeles rääkima, siis lööb hispaania keel sisse. ”
Merit: ”Ma juba mõtlen hispaania keeles. See on nii imelik...”
Katrin: ” Mu mees küsis minult eile, et ”miks ma meie koeraga hispaania keeles rääagin? Ma ei osanud vastata...”
Meelis: ” Teate, mis täna juhtus? Olin hommikul Carrefouri parklas Ly-d ootamas. Kuna parkimiskohta ei olnud, siis seisin lihtsalt autoridade vahel. Ühel hetkel pidin kaarikut liigutama selleks, et minu paremal küljel parkiv auto saaks lahkuda. Sama-aegselt aga peatus minu vasakul küljel masin, mille juht vajutas nõudlikult signaalile. Pöörasin pea avatud aknast välja ning käratasin sulaselges maakeeles: MIDA SA TUUTUTAD?”
Me naerame.

See pole näitemäng. See on jutt elust enesest.

Umbes-täpselt selline oli jupike kuuetunnisest eestikeelsest jutumaratonist.

Eile kellkolm said kokku Mallorcal elavad 9 ja pool eestlast.Katrin; Merit ja Joshua; Kati; Andrus, Hedi ja Kalli; Ly, Meelis ning Mait-Artur ( viimane näeb ilmavalgust kusagil järgmise aasta aprilli algul – seetõttu oli esindatud vähe poolikult.Aga oli kohal). Eredaimad meist olid kahtlemata Joss ja Kalli.

Kaks toredat tirtsu, kes meiega rääkisid eesti keeles, kuid omavaheliseks suhtluseks eelistasid hispaania keelt ( õigemini: castellanot). Põhjus väga lihtne – need kaks eestimaalast-hispaanlast on sündinud Mallorcal ning nende igapäevane kultuuriruum on täidetud pigem Mallorcapäraste kui Eestimaaliste sündmustega.

Viimane ametlik Mallorcaeestlaste kokkutulek oli Jaanipäeval, kus meid oli kogunenud lausa 4. Võrreldes nelja kuu taguse sündmusega on toimunud eestlaste kohaliku kogukonna plahvatuslik kasv – tervelt 100 % on selle lühikese ajaga lisandunud, muig. Väikese aritmeetika abil võime järeldada, et kui senine kasvutendents jätkub samas tempos veel 60.000 aastat, siis võrdub eestlaste arv Mallorcal kohaliku elanikkonnaga.

Tegelikult on mul äärmiselt kena meel selle üle, et muidu kidakeelsete ning möhaklike eestlaste sotsiaalia näitab kohapeal kasvutendentsi ning kõik tänased kohalviibijad on meeldivalt nakatunud hispaaniapärasest avameelsusest. Heas mõttes muteeruvad natuurid.

Sai kokku lepitud, et jõulude ajal tullakse jälle kokku.Samuti sai kokku lepitud selles, et meie tulevased kohtumised on apoliitilised ning omavahel rahaasju me ei aja.
Ühel hetkel sain ma aru, et mul on täiesti ükskõik sellest, kas Ansip astub tagasi, kas Savisaar lüpsab riigi tilgatumaks, kas Ülemiste Vanake lõpuks ometi uputab Tallinna või kas Tartu Vaim läks pankrotti või siis mitte.

Meie tänane jutuvoor oli meeldivalt intellektuaalne ning koosnes isiksustest, kellel on eesti sotsiaalpornoühiskonnast korralikult kopp ees. Kui elate vähemalt paar aastat Eestist lääne pool, siis saate aru, milles seisnes tänaste vestluste võlu.

Juba isand Hemingway ütles, et ” Igast maalima sadamast võite te leida vähemalt ühe Eestlase”

Head otsimist ning tähh kõigile tänastele osalejatele.

Meelis.
Ahh ja. Kui kellelelgi peaks olema soovi omandada bokseri ( buldogi??) kutsikaid, siis Katrinil on neid tervelt 9 isendit. Neljal veel kodu leidmata. Kätte saab Mallorcalt, Palmast.