Andrus: ”Muidugi lähevad. Näiteks: kui ma pean vene keeles rääkima, siis lööb hispaania keel sisse. ”
Merit: ”Ma juba mõtlen hispaania keeles. See on nii imelik...”
Katrin: ” Mu mees küsis minult eile, et ”miks ma meie koeraga hispaania keeles rääagin? Ma ei osanud vastata...”
Meelis: ” Teate, mis täna juhtus? Olin hommikul Carrefouri parklas Ly-d ootamas. Kuna parkimiskohta ei olnud, siis seisin lihtsalt autoridade vahel. Ühel hetkel pidin kaarikut liigutama selleks, et minu paremal küljel parkiv auto saaks lahkuda. Sama-aegselt aga peatus minu vasakul küljel masin, mille juht vajutas nõudlikult signaalile. Pöörasin pea avatud aknast välja ning käratasin sulaselges maakeeles: MIDA SA TUUTUTAD?”
Me naerame.
See pole näitemäng. See on jutt elust enesest.
Umbes-täpselt selline oli jupike kuuetunnisest eestikeelsest jutumaratonist.
Eile kellkolm said kokku Mallorcal elavad 9 ja pool eestlast.Katrin; Merit ja Joshua; Kati; Andrus, Hedi ja Kalli; Ly, Meelis ning Mait-Artur ( viimane näeb ilmavalgust kusagil järgmise aasta aprilli algul – seetõttu oli esindatud vähe poolikult.Aga oli kohal). Eredaimad meist olid kahtlemata Joss ja Kalli.
Kaks toredat tirtsu, kes meiega rääkisid eesti keeles, kuid omavaheliseks suhtluseks eelistasid hispaania keelt ( õigemini: castellanot). Põhjus väga lihtne – need kaks eestimaalast-hispaanlast on sündinud Mallorcal ning nende igapäevane kultuuriruum on täidetud pigem Mallorcapäraste kui Eestimaaliste sündmustega.
Viimane ametlik Mallorcaeestlaste kokkutulek oli Jaanipäeval, kus meid oli kogunenud lausa 4. Võrreldes nelja kuu taguse sündmusega on toimunud eestlaste kohaliku kogukonna plahvatuslik kasv – tervelt 100 % on selle lühikese ajaga lisandunud, muig. Väikese aritmeetika abil võime järeldada, et kui senine kasvutendents jätkub samas tempos veel 60.000 aastat, siis võrdub eestlaste arv Mallorcal kohaliku elanikkonnaga.
Tegelikult on mul äärmiselt kena meel selle üle, et muidu kidakeelsete ning möhaklike eestlaste sotsiaalia näitab kohapeal kasvutendentsi ning kõik tänased kohalviibijad on meeldivalt nakatunud hispaaniapärasest avameelsusest. Heas mõttes muteeruvad natuurid.
Sai kokku lepitud, et jõulude ajal tullakse jälle kokku.Samuti sai kokku lepitud selles, et meie tulevased kohtumised on apoliitilised ning omavahel rahaasju me ei aja.
Ühel hetkel sain ma aru, et mul on täiesti ükskõik sellest, kas Ansip astub tagasi, kas Savisaar lüpsab riigi tilgatumaks, kas Ülemiste Vanake lõpuks ometi uputab Tallinna või kas Tartu Vaim läks pankrotti või siis mitte.
Meie tänane jutuvoor oli meeldivalt intellektuaalne ning koosnes isiksustest, kellel on eesti sotsiaalpornoühiskonnast korralikult kopp ees. Kui elate vähemalt paar aastat Eestist lääne pool, siis saate aru, milles seisnes tänaste vestluste võlu.
Juba isand Hemingway ütles, et ” Igast maalima sadamast võite te leida vähemalt ühe Eestlase”
Head otsimist ning tähh kõigile tänastele osalejatele.
Meelis.
Ahh ja. Kui kellelelgi peaks olema soovi omandada bokseri ( buldogi??) kutsikaid, siis Katrinil on neid tervelt 9 isendit. Neljal veel kodu leidmata. Kätte saab Mallorcalt, Palmast.
Posts
