Sume Suvi

21. juuni öösel saabus ametlikult põhjapoolkerale kauaoodatud suvi. Loodus tähistab seda sündmust vääriliselt, aasta kõige pikema päevaga. Kuigi Mallorca laiuskraadidel ei ole see päev nii drastiliselt pikem talvisest pööripäevast kui Eestis. Eestis on valget aega praegu 3h 40 min rohkem kui Mallorcal. Seda muidugi päikesetõusude- ja loojangute järgi, siinmail on selles lühemas päevas aga tunduvalt enam päikese eredust. Tegelikult on põhjala valged ööbikulaksused ööd need, mis alati meeled tundlikuks teevad ja hinge nipernaatluse poetavad. 

PÄIKE

                 Mallorca                 Eesti
Tõuseb :     6.22                    4.04  
Kukub :      21.20                  22.42  

Meil võttis suveeit oma saabumist tõsiselt ning kohe järgmisel päeval paiskas meie saare üle 36 pügala ilmasoojaga ning väljas luusides saime tugeva jume oma palgeile. Kätte on jõudnud soojade ööde mõnus aeg, kui kraadiklaas näitab ka pimedas meelekindlalt 25 kraadi, aknarestid on ööseks valla ning tekk leiab järgmised 5 kuud endale koha kapinurgas.

Juhtusime kuulma toredat ilmateadet kohalikust raadiost, mis teavitas, et hetkel on väljas 27 kraadi sooja ning kraadiklaas näitab vähemalt sama palju kuni oktoobri lõpuni. Ühe hetkega 5 kuu ilmateade antud! Klassikalise sinitaeva aeg on käes.

Tähistasime suve saabumist kultuurikeskuses Sa Taronja (see sama koht, kus apelsinimoosi käisime tegemas), kus öösse laulis Orishirishi, mis osutus lahedaks jazz-reggae grupiks aafrikalike biitide ja bongodega. Sa Taronja rustikaalne atmosfäär on suveöös eriti sume. Põõsastes kõlkuvad laternad, murus hõõguvad küünlad ning katuseks tähine taevas. Leidsime endale pingi keset apelsinipuude salu, otse suure lõkke ääres, kust laval musitseerijad paistsid läbi virvendava tulekuuma ja lõkkesuitsu. Nii mõnigi kokkutulnutest tunnistas, et tunne on, nagu oleks mõne sugulase sünnipäeval või pulmas, mida peetakse kellegi koduõuel. Selline soe ja maalähedane olemine. Mallorca eestlaste kokkutulek oli väheldane, sest mitmed meist pidid rügama tööd või olid sõitnud Eestit külastama. Aga lisaks meile andile olid kohal Merit, Joshua ja Gert. Viieaastasel Joshual oli tegemist muidugi kõige rohkem, mängides apelsinidega palli, loopides mahakukkunud vilju lõkkesse, nii et lõke kelmikalt sädemeid taevasse pildus ning suurt elevust tekitas. Hiljem üritas Joss orgiga mustaks muutunud kerasid lõkkest kätte saada, et veenduda, kas need ka seest pehmemaks läinud on ning põleva orgiga hirmkiiresti ringi joostes kaaskodanikes õõva tekitas. Sellest tüdinud, palus ta mind elegantselt hispaania-eesti segakeeles tantsima. Sellisele ilusale poisile ja südantlõhestavale sõnale: „paluun“ ei saa ju kuidagi „ei“ öelda. Ja ega tahagi . Ta oli vabalt nõus ka Meelisega tantsima ja nii mul õnnestuski sel õhtul kahe mehe saatel jalga keerutada. Ei labajalavalssi ega kaerajaani, vaid sambat ja rumbat.

Poolteist nädalat kestnud transporditöötajate streik on kah läbi, puu- ja aedviljad on 20% kallimad ja kala 45%. Pole midagi, toitume edaspidi lihast, mis sobibki tänaõhtusele San Joani aka Jaanipäeva grillile hästi. Igaüks võtab lõkke äärde rannale kaasa oma õie, puuvilja ja mündi ning viskab öösel üle õla merre, et ikka tulevateks aegadeks ilu, viljakust ja mammonat endale soovida. Mallorcal see toimib, miks ei peaks siis see Eestis toimima. Sõnajalgu siin ei kasva, aga õied õitsevad küll. Natuke teisiti on sellel aastal köik. 

Jaane ja Jaanikaid!

LyMM