Tere tulemast meie tegemistesse Mallorcal

Ly ja Meelise jutu-ja pildileht sellest, kuidas meil Mallorcal kõik hästi läheb

Thursday, September 18, 2008

Jõhvikad ja kastanid ja mandlid

Ka Hispaanias/Mallorcal hakkab suvi tasapisi taanduma, kuigi märgid sellest on veel õhkõrnad. Endiselt laiutab üle saare 30-kraadine rannailm, kuigi pilvi on rohkem kui varem. Sirtsud siristavad laisalt. Üle me maja lendab tunnetuslikult vähem lennukeid kui suvekuudel ning tänavail on ka näha pisut hõredamalt turiste. Sügise märgiks on veel tuulisemad ilmad, mis meelitab Palma lahele hulgaliselt surfareid, kes kasutavad aplalt tuule jõu ja lainete energia koosmõju, et ennastunustavalt oma purjelaudadega lendamist imiteerida (oi, Reku, sulle meeldiks praegu siin). Tuul annab juba märku ca kuu aja pärast meile jõudvatest kõvadest tormidest, mis on selge märk suve vahetumisest talve vastu. Mõned õitsejad on ka oma õied kokku korjanud, kuigi meie ilus roosiaed õitseb endiselt veel non-stop. Klassikalist ilusat eestilaadset sügist oma kirevates värvides, tammetõrudes, kastanimunades, jõhvikarabades, seenevihmas ja lehesahinas siin ei ole. Siin pole isegi värvilisi puid, sest enamus neist on aastaringselt rohelised. Sügiselaadsest aastaajast annavad märku vaid valmivad mandlid, granaatõunad ja viigimarjad. Kuigi, miks peaksid need just sügisekuulutajad olema kui teisi vilju valmib aastaringselt (apelsinid nt detsembris). Tegelikult ei ole mallorcalaste jaoks sügist olemas. Neil on küll sõna selle tähistamiseks – otono – kuid mina pole neid veel seda kasutamas kuulnud. Nad räägivad suvest ja talvest ehk soojast ja külmast (sic!) aastaajast ning üliharva ehk kevadest või siis liigitavad nad aasta hooaegade järgi kõrghooajaks (suvi), keskhooajaks (kevad ja sügis) ning madalhooajaks (talv).

Juhtusin lugema just üht vihmateemalist uuringit, mis on tehtud mandri-Hispaania kohta viimase 44 aasta jooksul. Ja leiti selline huvitav seaduspärasus, et talviti sajab vihma tavaliselt nädala sees ning suviti, kui üldse sajab, siis nädalavahetuseti. Missugune rannailma ihkavate tööinimeste kiusamine, ahh? Kui natuke järele mõelda, siis on vist tõepoolest nii olnud. Vähemalt sel suvel laiutas esmaspäevast reedeni alati sinitaevas ning nagu tuli vaba päev, tulid kuskilt Mallorcale oma nädalavahetust veetma ka pilveperekonnad.

Seekordne paljuräägitud majanduslangusest tulenev kehv turismihooaeg on end andnud valusalt tunda ka Mallorcal. Mitmed hotellid ja söögikohad ei avanudki sel hooajal oma uksi ning paljud on oma uksed alatiseks kinni pannud. Tööpuudus on siin enim suurenenud ehitus- ja turismisektoris. Aga hoolimata neist tendentsidest on kohalikel ikka meel rõõmus ja pidutuju lakkamatult üleval. Keegi on öelnud, et mallorcalastel on pidevalt üks fiesta ja siesta (a la pidu ja puhkus). See kehtib ka siinsete suviste ürituste kohta. Et pidu otsa ei saaks, on igal külakesel oma nö päev, millest tegelikkuses kujuneb nädalajagu pidustusi. Korraldatakse rongkäike, grillipidusid, kontserte, spordiüritusi ja tulevärke. Eelmisel nädalal tähistati Santa Ponsas 779 aasta möödumist hetkest mil hispaania kuningas Jaime I vallutas Mallorca ja võitis selle mauride käest Hispaaniale ning ühtlasi tõi selle retkega saarele ka ristiusu. Seda sündmust tähistati uhkelt võitlusstseenide taasetendamisega, rongkäiguga, kus vabatahtlikud olid end riietanud nii maurideks kui kuninga õukonna esindajateks. Kostüümid olid neil vägevad. Tundus, et nad on uhked oma kuninga röövretke üle. Mõned iroonilisemad kriitikud aga julgevad väita, et kogu kultuur, mis Mallorcal üleüldse alles on, on pärit mauride ajast. Mauritaania koosseisu kuulumise aegade tugevaid jalajälgi on tunda eriti arhitektuuris ja kokanduses. Mallorca on oma geograafilise asendi tõttu (pisut lähemal Euroopale kui Aafrikale) olnud mõlema mandri jaoks ihaldusobjekt, mis on toonud kaasa hulgaliselt võitlusti ja vallutusi läbi pika ajaloo.

Suuremamastaabilistest pidustustest on sel kuul tulemas taas Palma härjavõitlusareenil härjavõitlus. Ning eelmisel nädalal korraldati Felanitxis härjajooks, st et kitsastele linnatänavatele lastakse köite otsas jooksma härg (et loom pisutki kontrolli all oleks), kelle eest põgenevad siis röökivad inimhordid. Olevat lõbus... Nii et närvi aetud härgadega meeldib neil siin jahmerdada.

Üleilma kuulsatest nimedest on siia sel aastal pidutsema jõudnud Diana Krall, Juanes, Gloria Estefan, Deep Purple, Chambao.

Pidutsemiseks on andnud põhjust ka olümpialt kulla meie oma saarele toonud tennisemängija Rafael Nadal, keda siin hellitlevalt kutsutakse ka manacori ehk eesti mastaabis oleks see a la pärnakas. Rafale on antud hulgaliselt tiitleid ning ma arvan, et laste tennisetrennid on nüüd popimad kui ealeski varem. Iga väärika ajalehe kohustusliku kava hulka kuulub juba nädalaid artikkel Rafast, tema vanaisast, tema lapsepõlvest, tema reketitest, sokkidest ja taskurätikutest.

Aga lisaks niisama tilulilule on hispaanlased saanud hakkama ka uskumatult asjaliku asjaga. Kanaari saartele (Gran Canariale) pannake hetkel püsti maailma suurimat teleskoopi, mille läbimõõt on üle 10 meetri, kaalub peaaegu 17 tonni ning sellega hakatakse uurima päikesesüsteemist väljaspool asuvaid planeete, mis oleksid Maaga sarnased, et uurida võimaliku maavälise elu olemasolu. Äkki seal siis ikka on veel keegi???

Lisaks mõnedele suvepidustustele ja sooja-ilma-pidevale-chilloutile on meil endal käsil ka mõned asjalikud projektid.

Meie kahe mõistuse, loovuse ja käteosavuse tulemusena on valminud meie elu esimene bambuse-tuulekell. Heliseb tuules päris ilusasti ja on kena vaadata ka. Pambused said korjatud juba varakevadel ja peale kuivamist vaatasime neile otsa: et mis siis nüüd? Isetehtudtuulekellamõte oli juba ammu ning sestap saigi uuritud Hiinamaa kangeid raamatuid. No Eestimaa kanged raamatud ei kõssanud sellest. Tulemi üle oleme rahul ja sellesinatseid helinaid pole kõrv veel varem kuulnud.


Selline kena asi sai tehtud. Ise oleme rahul :)

Tasapisi hakab meie chilloutsuvi, mida veetsime puhkavate eestisõprade seltsis võtma asisemat kuju ning peagi ootab meid ees taas oma maahäärberist väljakolimine ning talvisteks linnainimesteks muundumine. Aga neist seiklustest juba edaspidi.

Jõhvikaid põske ja kastanimune taskusse!

Ly

Wednesday, September 10, 2008

Ilmselt täna öösel me ei maga mitte.

Sellel lihtsal põhjusel, et meil ei ole midagi hingata. Nii kuum on lihtsalt.

Ja kuuma ilma kõnelused on kuumast ilmast.

Jah, me teame, et see on sihilikult eestlaste kiusamiseks. Ilm.ee lubab ülehomseks sinnakanti öökülma. Või siis vähemalt nulliringi.



Allikas: www.ilm.ee


Meie just saabunud õhtupimeduses on ikka veel 30 soojapügalat ja ei tuulepoegagi. Tõestus selle kohta on allolevatel piltidel:




Aru me ei saa, miks täna, 09.09.2008 kui jahe(dam) ilm peaks juba täieõiguslikult platsis olema, laiutab siiski Mallorca kohal kohatult kuum ja lämbe suvine leitsak. Päeval oli varjus +32C sooja ning pilvealune olemine oli värskeõhuvaba.

Ilmselt lõpeb see lähipäevadel suure tormiga, mille ootuses me elame. Siiski hellitab ilmateade meid mahedate soojade ilmadega, selle asemel, et külma anda.






Selline siis meil ilm járgnevatel páevadel. Martes = teisipáev, Miercoles = kolmapáev jne.

Allikas: http://tiempo.meteored.com


Tegelikult on september maailma parim aeg Mallorca külastamiseks. Tappev suvine kuumus on taandunud ning koos sellega on kadunud tänavatelt räuskavad britituristid.

Ilm on veel oktoobri lõpuni sumedalt soe ning merevesi kannab vähemalt 25 kraadi endas.

Sügise saabumisest annavad märku ka langevad hinnad ja vähenenud lennukite arv taevalaotuses. Vahest harva kostab meie kõrvu eestimaalaste nurinat hinnatõusu osas, kuid siinkogetu ületab ikka igasuguste heade inimeste taluvuse piiri. Aasta jooksul võib kohata kuni 100 % kõikuvust ja just praegu, septembris, on enamuste teenuste ja otse/esma/muidutarbe kaupade hinnad kukkunud kolinaga tavakasutajale söödavale tasemele.



Tumepunased ja õhkõrnad araabiakardinad meie magamistoas lendlevad laisalt õhtutuules.

Nüüd te siis teate, miks meile meeldib siin.


LyMM


09.09.08

kell 23.00, Es Capdella



Väike lisa ka.

Täna hommikul kell seitse asusin tervitama jällesaabunud päeva. Kuum on vähe järgi andnud ning kraadiklaasi pügal taandunud 25-le kraadile.

Oli kuum öö.

Wednesday, September 3, 2008

¿Miks Eestis ei ole hea elada ?

Tegelikult võiks ju neid põhjuseid rohkemgi olla, kui kaheksa.
Minu RSS-i lugejasse potsatas täna siinkohal uuesti esitamistvääriv lugu.

Ja originaalallika blogi, mida saate lugeda siit, on ka igati soovitamist väärt.

8 põhjust, miks Eestis ei ole hea elada


Hea küll, kõik räägivad sellest. Sina, mina ja kõik mu sõbrannad, kes on parasjagu ringreisil Austraalia-Tasmaania-Jaapan või teevad karjääri Brasiilias, kuhu nad lendasid esimese võimaluse tekkel. Ja veel rohkem kuuleb seda juttu nende käest siis, kui nad on tagasi tulnud ning üritavad parasjagu kohalikku elusse tagasi sobituda. Mõned enam ei sobigi. Mis imelikud põhjused need siis on, mis selle Eesti elu nii väljakannatamatuks teevad?

  1. Inimesed ei ole ausad. Heaküll, enam ei ole see KGB, mida peaks kartma, küll aga ametialane ja/või sotsiaalne hukkamõist, mida kardetakse vähemalt samapalju. Mõelge ise järele – millal te viimati ütlesite ühele olulisele inimesele seda, mis teil päriselt südamel kripeldas? Ükskõik, kas see on kriitika või heakskiit, eestlane eelistab ikka oma suu kinni hoida ja säilitada välise neutraalsuse (süütu nurisemine ja kahjurõõm käivad asja juurde).

  2. Elu on liiga kallis. Just, relatiivselt liiga kallis. Kui Taanis võib osta kinnisvara sama hinnaga, aga kuna inimeste palgad on seal keskmiselt kümme korda suuremad, on vahe ilmne. Muidugi, lähtudes punktist 1, ei ole sel teemal ka muutust loota – kuna keegi ei taha näidata näpuga iseendale, öeldes “Mina olengi vaene inimene!”, siis ollakse nõus elatuma makaronidest, et sõita ringi Lexusega, ja jätma aluspesu ostmata, et lubada endale Gucci kleiti. Ja nii kannatavad majanduslanguse korral hoopis enam esmatarbekaupade müüjad (okei, esimesed märgid tulevad juba ka mujalt).

  3. Inimesed on nõus kannatama. Nagu keegi ameeriklane tabavalt mainis, minnakse seal suurte loosungitega tänavale juba siis, kui bensiinihind tõuseb paari aastaga 10% võrra, aga siin istuvad inimesed oma kodudes edasi ka sel juhul, kui see kasvab kümnekordseks. Mis muidugi on suurepärane mootor turukäitumise taga, võimaldades punkti 2 ja ei saa salata, on otseselt seotud punktiga 1.

  4. Kõigil on stress. Ausalt, rääkige kunagi sõpradega lõunasöögilauas sel teemal. Kui palju teil on tuttavaid, kes pole eluski käinud psühholoogi juures ega tarbinud kunagi antidepressante? Stress on kõigil, see on trend, see on IN. Töö tapab, suhted on mokas, lapsed istuvad pähe. Kuna vahel tahaks puhata ka, tuleb teha topeltkoormusega tööd, et jaksata puhkust kinni maksta, sest 2 on ju niikuinii ning 3 saab aastatega harjumuseks.

  5. Pill tuleb pika ilu peale (ausõna, Kerli, see on väga tark tähelepanek). Ja kõik need teised vanasõnad ja rahvatarkused, millele toetudes pole kunagi põhjust paremat loota. Kui teil on parasjagu hästi, palvetage, et kohe kõik metsa ei läheks, ning kui teil on halb – no jah, mida te siis ootasite? Kõigil teistel on ju ka halb. Vaadake pensionäre ja mõelde punktile 2, ning palvetage, et te enne pensioni-iga ära surete.

  6. Riskid on maandamata. See kehtib igasugustel tasanditel – alates riiklikust ja erasektorist kuni pere-eluni välja. Ei saa ju loota, et ainuke töötaja, kes on võimeline täitma ülikeerulisi tööülesandeid, ei haigestu kunagi ega taha iial töökohta vahetada. Samuti ei saa loota, et pereisa, kes juba viiendat aastat Soomes leiba teenib, ei hakka kunagi igatsema normaalse suguelu järele. Või et tema abikaasa tahab veeta oma elu akna all kududes. Jne jne, panite tähele 4. ja 5. punkti?

  7. Igal pool mujal on parem. See on muidugi nali, aga jälgige tähelepanelikult, kuidas võõrsilt kodumaale saabunud inimeste silmis sära järk-järgult kustub. Mõni saab shoki juba lennujaamas, teine konutab 2-3 kuu pärast nurgas ning mõtiskleb identiteedikriisi teemadel. Ah et miks mujal parem on? Inimesed naeratavad, mitte ei sõina igal sammul. Sest et nende jaoks pole punktid 2, 3, 4 ja 5 niivõrd igapäevased.

  8. Teile ikka veel meeldib siin? Tõuske korraks püsti ja vaadake aknast välja. Põhjus nr 8 on ilm. Need kaks nädalat suve, mil te ootasite pikisilmi oma puhkuse saabumist, kui puhkuselt tulnud pruunid kolleegid teile kontoris vastu jalutasid ning selle suve päike ennast akna tagant vastu teie kukalt ära põles, et ruumi anda kaamosele, mis kestab, hm, suure tõenäosusega vähemalt maini. Ja et sellest kliimast ja punktist 4 pääseda, peate te olema 1 ja 3, et leevendada punkti 2 ning kordama endale nagu mantrat, et 5 ei pea alati paika.
Autor on päris valusalt vajutanud, vöi mis? Tegelikult on hea seal, kus meid ei ole ja kusagil on alati parem. Puhtast oma kogemusest aga vöin väita, et olen eelkirjutajaga üsna ühel nöul. Seda nimetan ma tarkuseks peale 1,5 aastat mallorcaelu.

Oma järgmise postitusena luban esitada seisukoha pealkirjaga :"8 põhjust, miks Mallorcal on hea elada"

Besos,
Meelis